Tegusate blogi

Lappan oma märkmikku tagasi 2006. aasta suveni ja tuletan meelde kõik, mis minuga selle aasta jooksul juhtunud on. Mulje jääb väga petlik- tundub nagu ma oleks jube palju teinud! Tegelikult pole seda aasta kohta üldse palju. Koosolek siin ja koosolek seal, sessioon siin ja koolitus seal, ainult mõni üksik TENi üritus on vahele jäänud. Kui aga arvestada sellest elust TENi keskel välja see aeg, mis reaalselt kulub juhatuse asjadele, siis võib ju lausa segadusse sattuda! Kas nt kevadkoolituse eestvedamine on juhatuse liikme ülesanne? Kas toimkonna koosolekute korraldamine on juhatuse liikme ülesanne? Et kui niimoodi spekuleerida, siis mulle tundub, et tegelikult pole sel aastal midagi teisiti olnud võrreldes eelnevate aastatega TENis. Tegus olen ma kogu aeg olnud, vahet pole kas teha seda juhatuses või väljaspool juhatust. Ainult juhatuse koosolekud on uudsed, need on aga aasta jooksul muutunud pingelisest tööõhkkonnast oodatud koosviibimiseks sõpradega. Seega ei kulugi juhatuse tööle sisuliselt rohkem kui paar tundi kuus (koosoleku aeg), kõik muu on lihtsalt töö TENis, aga see ei kuulu ju juhatuse liikme tööülesannete hulka ning seda teeksin ma niisamagi. :) 

Alguses tundus juhatus nii oluline, arvasin et nüüd tuleb asju tõsiselt võtta, ennast ribadeks töötada. Võttis palju aega, et seda õiges valguses nägema hakata. Juhatusse kuulumist ei tohi võtta kui mingit suurt vastutust ja rasket kohustust, muidu muutub sinna kuulumine piinarikkaks. Pingeid on olnud ka selles juhatuses, nende tekkimise põhjus on aga alati üks- kõik ei saa juhatuse mõttest ja tööülesannetest ühtemoodi aru. Aasta lõpuks on aga viie inimese arvamus lõpuks ühte loksunud ja kohe teine asi! Võtame asju lõdvalt, ennast ülekoormamata, aga vajalik töö saab ikka armastusega tehtud! Niimoodi ei põle inimesed läbi. Ja et kiirendada järgmise juhatuse jaoks seda protsessi panime kirja ka juhtimispõhimõtted. Juhatuse liige on nagu iga teine ten, lihtsalt natuke suurema missioonitundega, mis ta lõpuks sinna juhatusse ajab. Ausalt öeldes on juba sõna „juhatus” overrated.

Mida kauem TENis olla, seda rohkem hakatakse tahtma, et kõik liikmed jagaksid ühist visiooni sellest organisatsioonist. Kõik tensionärid tunnevad muret TENi tuleviku pärast ja tahavad hirmsasti, et uus juhatus jätkaks nende liini, nende arusaama, nende poliitikat. Selles juhatuses oleme asjadest teisiti aru saanud. Mida rohkem ehitada müüre, torusid ja luua mingeid skeeme sellest, kuidas TEN peaks toimima ja kuidas peaks sellesse organisatsiooni suhtuma iga liige, seda segasemaks ja vastumeelsemaks see muutub. Vaja on põhimõtteid (mille me oleme ka ise pea igas valdkonnas loonud), kuid see, kuidas nendega ümber käia ja kuidas TENi ühiste eesmärkide poole liikuda on iga põlvkonna oma asi. Tegelikult kannab iga ten visooni TENist oma südames ja kuna me kõik oleme erinevad, siis erinevad ka need visioonid. Tuleb lihtsalt lõpetada organisatsiooni visiooni muutumise või selle puudumise kartmine. Juhatus ei kanna liidrirolli ega ole oma tõe kuulutaja, sest TENis on vaba liige vabas organisatsioonis. Ja sellest olen mina teinud oma tõe. TEN püsib täpselt nii kaua, kuni on inimesi, kes soovivad ja tahavad asju teha oma südamest ja vastavalt oma arusaamale TENist. Juhatuse roll organisatsiooni püsimise seisukohalt on seega marginaalne. Ettekujutus juhatuse liikme tööst kui uppuva laeva päästmisest või tormisel merel rooli keeramisest on rumal ja aegunud. Juhatus vaid koordineerib. Motivatsioon säilib, kui seda igakülgselt toetada, aga mitte suunata.  Nii lihtne see juhatuse liikme definitsioon ongi- usalda, aga kontrolli; ole eeskujuks, aga ära õpeta; vastuta, aga mitte asjade eest, mille kontrollimine pole juhatuse pädevuses. Juhatuselt ei tohi oodata imetrikke ja meie sel aastal ei ootagi.

Ma arvan, et ma sain täiesti valesti aru sellest, mida ma tegelikult siia kirjutama pidin. Aga no eks ma püüan nüüd ka veidi spetsiifilisemalt seletada, mida ma selle aasta jooksul teinud olen. Minu valdkonnad olid simulatsioon ja koolitus- kõige lihtsamad vadlkonnad, sest seal pidevat tegevust ei toimu. Väga väga palju on need kaks valdkonda muutunud TENi jaoks selgemaks. Arvata on, et nad lähitulevikus ühinevad. Simulatsioonivaldkonna suursündmus oli Parle Noorte Riigikogu. Koolitusvaldkonnast sai Koolitusmasin, kuhu kuulub päris palju liikmeid. Seal liigub info, seal jagatakse rahasid koolituste jaoks, tehakse ise sise- ja väliskoolitusi ja koostatakse uudiskirju. Siiani olen kõige selle toimimise eest vastutanud mina kui koolitusvaldkonna juht, kuid ilusas tulevikuperspektiivis võiks see langeda välja juhatuse liikme töökohustuste hulgast, nii et aktiivsed liikmed veaksid seda valdkonda ise. Nii et kokkuvõttes olen püüdnud nendes kahes valdkonnas elu sees hoida ja nüüd püüan ka tagada nende järjepidevuse. Selles ma olengi näinud oma ülesannet juhatuse liikmena. Aga päriselt ka, ma olen tegelikult jäänud täiesti tavaliseks aktiivseks teniks, kellele meeldib käia sessioonidel, visata nilbet nalja ja ennast öösiti läbimärjaks rokkida! Ja nii ehk ongi õige sellesse kõigesse suhtuda- mitte koormata end ülearuste kohustustega, hoida seda osa TENist, mis on mulle kõige kallim ja samas anda endast parim, et organisatsioon püsiks (ning seda mitte niivõrd juhatuse liikme kui tavalise tenina).

Kui keegi tahab mõtteid vahetada sel teemal, siis võib mulle meilida või niisama kokkusaamise määrata. Väga tahaks TENist rääkida, lõputult!

Nagu lubatud, kirjutan märksõnade kaudu endagi igapäevasest TENitegemistest juhatuse liikmena ja kommunikatsioonivaldkonna juhina. Püüdes neid tegevusi reastada, näen, et enamasti on need seotud just minu vastutusvaldkonna, mitte aga TENi juhatamisega üldises plaanis. Õnneks on mu valdkond piisavalt lai, et võimaldada kursisolemist ka kõige muuga ega sunni mind ainult oma ülesannetesse kapselduma. Kohustus ja privileeg infot omada ning seda edasi anda on ju juba minu valdkonna nimetusega määratud.

Samas näen ka seda, et keskendumine oma valdkonnale ei ole alati tugevus, vaid võib vähendada erinevate valdkondade sidusust ning soodustada detailidesse kinnijäämist, hoomamata üldpilti. Selle arusaamiseni pole ma aga jõudnud seetõttu, et keegi on mulle seda ütelnud (kuigi c’mon - on küll seda öeldud :)), vaid pea aastase juhatusekogemuse tulemusena. See kogemus võimaldab mul teisiti hinnata ka muid enda ja TENi tegevusi ning pakkuda välja uusi, efektiivsemaid lahendusi. Ent see ongi üks vabatahtlikkusel põhineva noorteorganisatsiooni pakutavaid suurimaid võimalusi – kui miski ei õnnestu piisavalt hästi plaan A’ga, tuleb kasutusele võtta plaan B. Ja nii ongi. Karavan läheb edasi. Eksimine on lubatud ja oma vigadest õpitakse. Öeldakse muidugi, et tark õpib teiste, loll enda vigadest… Ent kes midagi ei tee, ei tee ka vigu – kas mittemidagitegemine on siis see, mida me tahame? Selle postituse raames püüan siiski jääda status quo juurde, enda heietustest ja tulevikumõtetest järgmine kord.

Uudiskiri – see on üheks minu lemmikülesandeks ning ka üheks olulisemaks, kuna see võimaldab mul kord kuus ametlikult kirjutada erinevate projektide ja toimkondade juhtidele kiri, milles palun neil anda mulle teada teavituskõlbulikest edasiminekutest nende juhitavates projektides. Nimelt ei ole meil kahjuks juurdunud harjumus ise enda valdkonna uudistest mulle teada anda, aga kui küsin, siis saan kenasti oma infoühikud kätte, mida siis vormivalatuna edasi anda kõikidele ülejäänutele. Olen tänulik neile projekti- ja valdkonnajuhtidele, kes on mulle õigeaegselt oma uudisnupud ära saatnud – nende nimed on igakordselt ära märgitud ka uudiskirja alguses.

Info@ten.ee - TENi ametlikule aadressile tuleb kirju seinast seina: riigiasutustelt, teistelt organisatsioonidelt, rahastajatelt, TENi huvilistelt, TENi liikmetelt, millele püüan kas ühe päeva jooksul ise vastata või edastan inimesele, kes antud küsimusega paremini kursis on.

Üldlist – üldlisti saadetud kirja on teatavasti modereeritavad ning minu üheks ülesandeks on ka nende läbilaskmine/mitteläbilaskmine vastavalt sellele, kas nende sisu on TENi listi minemiseks sobiv. Väldime igasugust lausreklaami, ent minu arvates on praegu list siiski alakasutatud ning see on üks koht muudatuste tegemiseks.

Kodulehekülg – riputan regulaarselt üles uudiseid, ent pole ainus, kel see õigus ja võimalus. Vajaduse korral panevad teised adminiõigusega piffid ja djuudid oma uudised ise üles, selle asemel, et need mulle saata - ja see on igati efektiivne. Kodulehekülje sisulise uuendamisega tegin küll algust uute jutukeste koostamise näol, mis leidsid koha ka TENi voldikus, kuid praegu näen, et need ei vasta ikkagi meie vajadustele ning neid tuleb veel muuta ning sedakorda koos kodulehe vormilise küljega. Perfektsionism on vist üks paha asi…

Suhtlemine teiste organisatsioonidega – see on valdkond, mis on üsna hajutatud erinevate juhatuse liikmete vahel, sest eks igaüks suhtleb ju selle organisatsiooniga, kellega tal oma valdkonna iseloomu tõttu suhelda vaja on: kas näiteks rahastusfondide, KOVide, koolitusfirmade, Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse (ÜLSA) või Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga (EMSL). Kõige enam olen suhelnud ilmselt Eesti Noorteühenduste Liiduga (ENL), kes meid ka hiljuti auhindas. Kõikvõimalikud koostööpakkumised ja kutsed edastan vastavalt väljakujunenud tööjaotusele, enamasti otsustame juhatusega, kuhu me oma esindajad saadame ning kes sinna läheb või kellele kes vastava ettepaneku teeb. Õnneks on meil piisaval hulgal tublisid, abivalmeid ja piisavalt kompetentseid liikmeid, kes TENi vääriliselte esindada suudavad. Kuigi enamasti on juhatus operatiivne sellistes küsimustes ning asju ripakile ei jää, hoian omalt poolt silma peal, et ikka olulistele üritustele meie esindajad jõuavad, samuti teeb seda minu observatsiooni kohaselt ka muuhulgas ametliku esindusfunktsiooni kaudu defineeritud juhatuse liige Martin, kes on viimase aasta jooksul ka ise palju meid esindamas käinud.

Üksikprojektide vedamine – kuigi otseselt ei hõlma minu valdkond mitte ürituste korraldamist, vaid nende kajastamist, olen praegu vahendaja rollis 7.-10. juunil toimuvas Ruhnu projektis ning hetkel korraldan üldkoosolekut.

Ürituste meediakajastus - TENi ürituste meediakajastus on see ülesanne, mille puhul on väljadelegeerimine kõige paremini õnnestunud ning see teeb mulle suurt rõõmu. Igal TENi üritusel on alates sellest sügisest olnud oma meediainimene, kes saadab pressiteated, helistab, kutsub ning võtab kohapeal ajakirjanikke vastu. Eriti tänulik olen selles valdkonnas oma armsale juhatusekolleegile Karinile, kes rokkis ära 7. Eesti Sessiooni ja Kanepi sessiooni meedia ning veelgi nummimale Violettale, kes tegi sama Noorte Riigikogul ja projektis Linn lilleliseks. Loodan, et toredad teleuudised on igaühele teinud selgeks meediku vajalikkuse ürituse korraldamise juures ning see on juba iseenesestmõistetavaks muutunud.

Juhatuse koosolekud – toredad koosviibimised mõnes ilusas kohvikus 4 + n teniga, kus on vaja otsustada/kinnitada/selgeks vaielda organisatsiooni jaoks olulised küsimused. Juhatuse koosolekute meeleolud kõiguvad seinast seina, mis on loomulik inimeste puhul, kes hoolivad sellest, mida nad teevad. Enne koosolekut siis omapoolsete päevakorrapunktide saatmine juhatuse esimehele ning end päevakorraga kurssi viimine.

TENi üritustel käimine – see on midagi, mida ei ole kuskil expressis verbis juhatuse liikme ülesandeks määratud, ent mis on minu jaoks isiklikult väga oluline. Olen püüdnud igalt ürituselt vähemalt läbi astuda, kuigi alati pole see õnnestunud. Ma tahan teada, mis TENis toimub ja olla selles osaline, mitte aga kõrvalt- või veelgi hullem – ülalt alla vaataja. TENi juhtimine pakub küll väljakutset, ent ma ei taha seetõttu ilma jääda sellest toredast, mida alati tenina nautinud olen – meie üritustest, seltskonnast, sünergiast, tantsust ja trallist, ajuderagistamisest, atmosfäärist, elamustest. See mind ju kunagi siia tõmbaski ning miks loobuda sellest, mida armastad?

Leppisime juhatuse liikmetega kokku, et kirjutame TENi blogi sellest, mida juhatuse liikmetena teeme, st millised ülesanded endale võtnud oleme. Niiviisi saab ehk laiemale avalikkusele ka selgeks, millised võimalused juhatuses peituvad ning on julgem tunne ka juhatuse liikmeks kandideerida.

Esmalt peab erilise tähtsusega rõhutama, et iga juhatuse koosseis kehtestab endale mängureeglid ise. Kõik juhatuse koosseisud on ise kujundanud endale ülesanded ning ainult niiviisi saab ka vabatahtliku liikmespõhimõttega heategevas organisatsioonis töö kulgeda. Seejuures on aga siiski väljakujunenud palju traditsioonilisi tegevusi, mille eest juhatuse liikmed hea seisavad. Seda võite iga liikme sulest (või klaviatuurilt) peagi lugeda. Mina kirjutan mõned read sellest, mida mina juhatuse esimehena olen pidanud oluliseks teha.

1. Juhatuse töö koordineerimine – Olen üritanud seista hea selle eest, et iga koosolek saaks välja kuulutatud ning iga koosoleku päevakord saaks kokku pandud ja juhatuse liikmetele edastatud. Ajapuuduse ning teiste rõhuasetuste tõttu on mul jäänud vähem aega vastuvõetud otsuste täitmise jälgimiseks, ent seda saab teha iga juhatuse liige eraldi. Samuti pean oluliseks, et juhatuse esimees lahendaks kiiret otsustamist või tegutsemist vajavaid küsimusi (erandkorras esindajate leidmine üritustele-ettevõtmistele; viimase minuti taotluste kinnitamised; valdkonnaüleste/väliste kiirülesannete suunamine teistele juhatajatele, liikmetele jne).
2. Esindamine väljas – Olen käinud TENi esindamas erinevatel üritustel-töögruppides (alates Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse ümarlauast ja Kultuurimini kultuuridevahelise dialoogi aasta töögrupist lõpetades Suur-Ameerika 35 remonditud ruumide avamisega ning Heateo SA noorsootöö valdkonna kaardistamisele kaasaaitamisega). Esindamise lahutamatu osa on kindlasti kontaktide hoidmine välismaiste EYP komiteedega, seda eriliselt isiklikul tasandil.
3. Esindamine sees, organisatsioonikultuur, suhtlus liikmetega – Olen pidanud oluliseks TENi presidendi viibimist pea kõikidel TENi üritustel. Kõned ning läbimõeldud sõnum üritustel tugevdavad ühiseid väärtushinnanguid ning ideeliselt motiveerivad inimesi. Pean oluliseks, et oleme pidanud lõppema hakkava juhatuse koosseisu ajal visioonikoosoleku ning juhtimisseminar-visioonikoosoleku. Samuti oleme ühes sõnastanud organisatsiooni juhtimispõhimõtted ning võtnud kokku väärtushinnangud. Olen aeg-ajalt sarnastel teemadel kirjutanud ka mõtisklusi/ülevaateid uudiskirja - usun, et see võiks traditsiooniks kujuneda. Samasse valda kuulub ka tagasisidestamine (asjapulkade kirjutised), mida kahjuks iga ürituse raames pole jõudnud koguda. Aga sissetöötatud tagasisidestussüsteemi puhul (mis ehk peagi ka luuakse) ei tohiks see probleem olla, vastupidi – tegemist on juhatuse esimehe töö juures äärmiselt meeldiva ülesandega. On aga selge, et tulemuslik suhtlus liikmetega saab olla vaid siis, kui on kahepoolne huvi ning kahepoolne usaldus.
4. Jõudumööda olen üritanud olla kursis kõkide teiste valdkondade arengutendentside ning olulisemate ettevõtmistega, aidanud neil omavahelisi kokkupuutepunkte leida ning järginud ja suunanud neid protsesse arengukava kontekstis. Samuti ei ole ma suutnud loobuda juhatuse liikmena erinevate ürituste korraldamisest, et hoida end kursis ka praktilise tegevusega ning seeläbi panustada TENi arengusse. Nagu öeldud, juhivad TENi tegutsejad, mitte visionäärid. Samas on see lisaks võimalusele olnud mulle ka ohuks – nimelt on see sageli tähelepanu tervikult osadele tõmmanud ning vähemalt sügisel halvas see oluliselt minu tegutsemist traditsioonilises mõttes juhatuse esimehena. Aga nagu öeldud, mängureeglid paneme paika ise. Ja igas ohus on võimalus ning vastupidi. Peaasi, et need ära tunneme.

Olin seekord kokkuvõtlik. Kes rohkem teada tahab, küsigu. Selline oli vaid minu äärmiselt lakooniline narratiiv juhatuse peagi ametist lahkuva kuuenda koosseisu esimehena. Oli õpetlik. Oli meelierutav. Oli väljakutsuv. Oli parajalt keeruline, sest kellele meeldiks ”Lihtne elu”! Oli paratamatult lõbus! =)

Nagu kõik juba teavad, kuulutati TEN 19. mail Eesti Noorteühenduse Liidu (ENL) 5. sünnipäeva pidulikul koosviibimisel Estonia talveaias noorteühenduste Aasta Tegijaks 2006. 50 liikmesühendusega katusorganisatsiooni selline tunnustus näitab, et TEN on noortesfääris rohkem pildil kui kunagi varem ning … there is more to come.

ENLi liikmesorganisatsioonide spekter on väga lai, ja seda nii tegevusaladelt kui ka suuruselt. Mõned näited: Arstiteaduskonna Üliõpilasesindajate Kogu, Eesti Noorte Arhitektide Liit, Eesti Noorte Naiste Kristlike Ühenduste ja Eesti Noorte Meeste Kristlike Ühenduse Liit (loe: tenidegi poolt armastatud YMCA ;), Falck Noorteklubi, Tartu Ülikooli Rohuteadlaste Selts TÜRS, YFU Eesti, MTÜ Siin, Eesti Skautide Ühing, Eesti Väitlusselts, Riigikogus esindatud erakondade noorteühendused ja nii edasi ja nii edasi.

Kõik need ühendused on aasta jooksul oma asja ajanud, kes rohkem, kes vähem, kes nähtavamalt, kes rohkem omaette ja enda jaoks. Ja kogu selle kirju seltskonna seast on ametlikult tegijaimaks valitud TEN. Peab ütlema, et eile Estonia Talveaias viibinud TENi esindajatele Ellenile (kes esindas TENi ka samal päeval ENLi üldkoosolekul), Martinile ja minule tuli TENi tunnustamine üllatusena, kuna me ei teadnud, et keegi oli meid üldse konkursile esitanud. Teadasaamisele järgnes spontaanne võidurõõm. Ei mingeid „veel tahaksin tänada X kooli õpetajat XX’i, kes lubas oma suvilas pidada TENi esimesi suvepäevi ja tema kassi tahame ka tänada“ stiilis valmismõeldud tänukõnesid. Siiras rõõm. Aplaus. Ent kas tegelikult oli see ikka üllatus? Mis olid meile auhinna andmise ajendid ja põhjused?

Auhinna üleandmisel mainiti nii TENi esindajaid noori mõjutavates otsustuskogudes (tõenäoliselt pidas ENLi esimees Sven Lehemets siinkohal silmas TENi endise presidendi Triin Tuuliku pidevat panustamist ja juhtivrolli Tallinna Noortenõukogus ja mujal) kui ka Parle portaali ja Parle Noorte Riigikogu, mis toimus tegelikult küll 2007. aasta alguses, samuti meedia tähelepanu meie üritustele.

Mis on nende nähtavate tulemuste taga? TENi noored on arukad ning nende panus on vajalik erinevatel ümarlaudadel. TEN saab parajal hulgal kutseid erinevatele üritustele ning juhatuse liikmed ei jaksa füüsiliselt kõikidel üritustel TENi esindada. Seetõttu on oluline TENi juhtivate, ent mitte juhatusse kuuluvate inimeste abi, kes on hästi toimuvaga kursis ning suudavad TENi esindada sama kompetentselt kui juhatuse liikmed. Pean esinduse delegeerimist pigem TENi tugevuseks kui nõrkuseks. Esinduse delegeerimine näitab, et TEN ei ole formalistlik moodustis, mille taga on vaid 5 inimesest koosnev juhatus ja 11 256,5 fiktiivset liiget, keda keegi kunagi näinud ei ole. TEN on reaalne inimeste ühendus ja me usaldame selle ühenduse esindamise ka väljapoole juhatust, kelle ülesannete hulka see põhikirja ja seaduse kohaselt kuulub. Seda enam et mitteametlikult on TENi visiitkaartideks meie inimesed niivõinaa. TENi noor on tubli, arukas, hea ja avatud suhtleja ning suudab ennast, oma organisatsiooni ja Eesti noori kõige laiemas tähenduses väärikalt esindada.

Parle Noorte Riigikogu on aga projekt, mida on üritatud ellu viia mitmel korral. See kord, mil pidin ka ise TENi esindajana Riigikogu erakonnavaba saadik olema, läks aga vett vedama, kuna minu mäletamist mööda oli teatud ühendustel probleeme oma ettevalmistustööde õigeaegse esitamisega ning niimoodi rallit sõita ei saanud. TEN pidi tookord andma antud üritusele omalt poolt grupijuhid. Teoks tegi tol korral ärajäänud noorteühendusteülese Riigikogu simulatsiooni aga TEN ise selle aasta veebruaris Parle Noorte Riigikogu nime all. Tuli, nägi, võitis.

Tuli-nägi-võitis ning haaras ka meedia tähelepanu, nii palju kui see on võimalik ajal, mil ajakirjandus tegeleb poliitiliste skandaalide ja skandaalikestega. Ka seda mainiti laupäeval TENi tugevusena. Edumeelsetel noorteprojektidel on uudistekünnise ületamisel raske konkureerida mahlaste detailidega varustatud poliitilise „paljastuste“ ja muu lehmakauplemisega. Meie üritustel aga näiteks ei lõhuta aknaid ega kasutata füüsilist vägivalda. Meie üritustele jõuavad noored, kes on võimelised eakaaslastega koostööd tegema, mõtlema ja arutama, kirglikke, ent reeglite piiresse jäävaid debatte pidama. Ja kõik aknad jäävad terveks! Tagatipuks on inimesed veel sõbralikud ja rahul ka… Uudisväärtust on progressiivsetel ja positiivsetel noorteüritustel paraku tunduvalt vähem kui alternatiivsetel destruktiivsetel “vabaõhuüritustel”.

Seda, et noor ei ole probleemitekitaja, vaid tugev progressiivne jõud, on märganud need institutsioonid, mis kutsuvad noorte esindajaid enda ümarlaudadele, need koolid, kes on teadlikud meie meetoditest ning näinud meie töö tulemust ning ühiskonna arvamusliidrid, kes on võtnud vaevaks meie tegevusega tutvuda ning kellele on meil õnnestunud oma tegemisi tutvustada. Aga kas ka üldsus? Noorest positiivse, kompetentse ja vastutustundliku kodaniku kuvandi loomine on väljakutseks kõikidele Eesti noorteühendustele ning nende katusele.

Aasta Tegija auhind peegeldab kõikide aastate jooksul TENi panustanud inimeste tööd. Arvan, et tenid vajavad aeg-ajalt vahekokkuvõtete tegemist, et aru saada, mida me õigupoolest teinud oleme ja kuhu jõudnud. Andku Aasta Tegija auhind meile kõigile mõtlemisainet ning uhkustunnet.

TENi juhatuse koosolek 18. mai 2007

Originally uploaded by Kari Käsper.

Koosolekul osalesid Mari, Karin, Martin ja Kari, külalisena Triin. Arutasime ja kinnitasime finantspõhimõtted (panen need foorumisse peale pisikesi korrektsioone), kinnitasime üldkoosoleku toimumise uue aja ja koha (9. mai kell 12 Tallinn) ja arutasime muid asju.