Täna sööme komme, homme sööme komme…
Nagu lubatud, kirjutan märksõnade kaudu endagi igapäevasest TENitegemistest juhatuse liikmena ja kommunikatsioonivaldkonna juhina. Püüdes neid tegevusi reastada, näen, et enamasti on need seotud just minu vastutusvaldkonna, mitte aga TENi juhatamisega üldises plaanis. Õnneks on mu valdkond piisavalt lai, et võimaldada kursisolemist ka kõige muuga ega sunni mind ainult oma ülesannetesse kapselduma. Kohustus ja privileeg infot omada ning seda edasi anda on ju juba minu valdkonna nimetusega määratud.
Samas näen ka seda, et keskendumine oma valdkonnale ei ole alati tugevus, vaid võib vähendada erinevate valdkondade sidusust ning soodustada detailidesse kinnijäämist, hoomamata üldpilti. Selle arusaamiseni pole ma aga jõudnud seetõttu, et keegi on mulle seda ütelnud (kuigi c’mon - on küll seda öeldud :)), vaid pea aastase juhatusekogemuse tulemusena. See kogemus võimaldab mul teisiti hinnata ka muid enda ja TENi tegevusi ning pakkuda välja uusi, efektiivsemaid lahendusi. Ent see ongi üks vabatahtlikkusel põhineva noorteorganisatsiooni pakutavaid suurimaid võimalusi – kui miski ei õnnestu piisavalt hästi plaan A’ga, tuleb kasutusele võtta plaan B. Ja nii ongi. Karavan läheb edasi. Eksimine on lubatud ja oma vigadest õpitakse. Öeldakse muidugi, et tark õpib teiste, loll enda vigadest… Ent kes midagi ei tee, ei tee ka vigu – kas mittemidagitegemine on siis see, mida me tahame? Selle postituse raames püüan siiski jääda status quo juurde, enda heietustest ja tulevikumõtetest järgmine kord.
Uudiskiri – see on üheks minu lemmikülesandeks ning ka üheks olulisemaks, kuna see võimaldab mul kord kuus ametlikult kirjutada erinevate projektide ja toimkondade juhtidele kiri, milles palun neil anda mulle teada teavituskõlbulikest edasiminekutest nende juhitavates projektides. Nimelt ei ole meil kahjuks juurdunud harjumus ise enda valdkonna uudistest mulle teada anda, aga kui küsin, siis saan kenasti oma infoühikud kätte, mida siis vormivalatuna edasi anda kõikidele ülejäänutele. Olen tänulik neile projekti- ja valdkonnajuhtidele, kes on mulle õigeaegselt oma uudisnupud ära saatnud – nende nimed on igakordselt ära märgitud ka uudiskirja alguses.
Info@ten.ee - TENi ametlikule aadressile tuleb kirju seinast seina: riigiasutustelt, teistelt organisatsioonidelt, rahastajatelt, TENi huvilistelt, TENi liikmetelt, millele püüan kas ühe päeva jooksul ise vastata või edastan inimesele, kes antud küsimusega paremini kursis on.
Üldlist – üldlisti saadetud kirja on teatavasti modereeritavad ning minu üheks ülesandeks on ka nende läbilaskmine/mitteläbilaskmine vastavalt sellele, kas nende sisu on TENi listi minemiseks sobiv. Väldime igasugust lausreklaami, ent minu arvates on praegu list siiski alakasutatud ning see on üks koht muudatuste tegemiseks.
Kodulehekülg – riputan regulaarselt üles uudiseid, ent pole ainus, kel see õigus ja võimalus. Vajaduse korral panevad teised adminiõigusega piffid ja djuudid oma uudised ise üles, selle asemel, et need mulle saata - ja see on igati efektiivne. Kodulehekülje sisulise uuendamisega tegin küll algust uute jutukeste koostamise näol, mis leidsid koha ka TENi voldikus, kuid praegu näen, et need ei vasta ikkagi meie vajadustele ning neid tuleb veel muuta ning sedakorda koos kodulehe vormilise küljega. Perfektsionism on vist üks paha asi…
Suhtlemine teiste organisatsioonidega – see on valdkond, mis on üsna hajutatud erinevate juhatuse liikmete vahel, sest eks igaüks suhtleb ju selle organisatsiooniga, kellega tal oma valdkonna iseloomu tõttu suhelda vaja on: kas näiteks rahastusfondide, KOVide, koolitusfirmade, Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse (ÜLSA) või Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga (EMSL). Kõige enam olen suhelnud ilmselt Eesti Noorteühenduste Liiduga (ENL), kes meid ka hiljuti auhindas. Kõikvõimalikud koostööpakkumised ja kutsed edastan vastavalt väljakujunenud tööjaotusele, enamasti otsustame juhatusega, kuhu me oma esindajad saadame ning kes sinna läheb või kellele kes vastava ettepaneku teeb. Õnneks on meil piisaval hulgal tublisid, abivalmeid ja piisavalt kompetentseid liikmeid, kes TENi vääriliselte esindada suudavad. Kuigi enamasti on juhatus operatiivne sellistes küsimustes ning asju ripakile ei jää, hoian omalt poolt silma peal, et ikka olulistele üritustele meie esindajad jõuavad, samuti teeb seda minu observatsiooni kohaselt ka muuhulgas ametliku esindusfunktsiooni kaudu defineeritud juhatuse liige Martin, kes on viimase aasta jooksul ka ise palju meid esindamas käinud.
Üksikprojektide vedamine – kuigi otseselt ei hõlma minu valdkond mitte ürituste korraldamist, vaid nende kajastamist, olen praegu vahendaja rollis 7.-10. juunil toimuvas Ruhnu projektis ning hetkel korraldan üldkoosolekut.
Ürituste meediakajastus - TENi ürituste meediakajastus on see ülesanne, mille puhul on väljadelegeerimine kõige paremini õnnestunud ning see teeb mulle suurt rõõmu. Igal TENi üritusel on alates sellest sügisest olnud oma meediainimene, kes saadab pressiteated, helistab, kutsub ning võtab kohapeal ajakirjanikke vastu. Eriti tänulik olen selles valdkonnas oma armsale juhatusekolleegile Karinile, kes rokkis ära 7. Eesti Sessiooni ja Kanepi sessiooni meedia ning veelgi nummimale Violettale, kes tegi sama Noorte Riigikogul ja projektis Linn lilleliseks. Loodan, et toredad teleuudised on igaühele teinud selgeks meediku vajalikkuse ürituse korraldamise juures ning see on juba iseenesestmõistetavaks muutunud.
Juhatuse koosolekud – toredad koosviibimised mõnes ilusas kohvikus 4 + n teniga, kus on vaja otsustada/kinnitada/selgeks vaielda organisatsiooni jaoks olulised küsimused. Juhatuse koosolekute meeleolud kõiguvad seinast seina, mis on loomulik inimeste puhul, kes hoolivad sellest, mida nad teevad. Enne koosolekut siis omapoolsete päevakorrapunktide saatmine juhatuse esimehele ning end päevakorraga kurssi viimine.
TENi üritustel käimine – see on midagi, mida ei ole kuskil expressis verbis juhatuse liikme ülesandeks määratud, ent mis on minu jaoks isiklikult väga oluline. Olen püüdnud igalt ürituselt vähemalt läbi astuda, kuigi alati pole see õnnestunud. Ma tahan teada, mis TENis toimub ja olla selles osaline, mitte aga kõrvalt- või veelgi hullem – ülalt alla vaataja. TENi juhtimine pakub küll väljakutset, ent ma ei taha seetõttu ilma jääda sellest toredast, mida alati tenina nautinud olen – meie üritustest, seltskonnast, sünergiast, tantsust ja trallist, ajuderagistamisest, atmosfäärist, elamustest. See mind ju kunagi siia tõmbaski ning miks loobuda sellest, mida armastad?