Karini aasta juhatuses
Lappan oma märkmikku tagasi 2006. aasta suveni ja tuletan meelde kõik, mis minuga selle aasta jooksul juhtunud on. Mulje jääb väga petlik- tundub nagu ma oleks jube palju teinud! Tegelikult pole seda aasta kohta üldse palju. Koosolek siin ja koosolek seal, sessioon siin ja koolitus seal, ainult mõni üksik TENi üritus on vahele jäänud. Kui aga arvestada sellest elust TENi keskel välja see aeg, mis reaalselt kulub juhatuse asjadele, siis võib ju lausa segadusse sattuda! Kas nt kevadkoolituse eestvedamine on juhatuse liikme ülesanne? Kas toimkonna koosolekute korraldamine on juhatuse liikme ülesanne? Et kui niimoodi spekuleerida, siis mulle tundub, et tegelikult pole sel aastal midagi teisiti olnud võrreldes eelnevate aastatega TENis. Tegus olen ma kogu aeg olnud, vahet pole kas teha seda juhatuses või väljaspool juhatust. Ainult juhatuse koosolekud on uudsed, need on aga aasta jooksul muutunud pingelisest tööõhkkonnast oodatud koosviibimiseks sõpradega. Seega ei kulugi juhatuse tööle sisuliselt rohkem kui paar tundi kuus (koosoleku aeg), kõik muu on lihtsalt töö TENis, aga see ei kuulu ju juhatuse liikme tööülesannete hulka ning seda teeksin ma niisamagi. :)
Alguses tundus juhatus nii oluline, arvasin et nüüd tuleb asju tõsiselt võtta, ennast ribadeks töötada. Võttis palju aega, et seda õiges valguses nägema hakata. Juhatusse kuulumist ei tohi võtta kui mingit suurt vastutust ja rasket kohustust, muidu muutub sinna kuulumine piinarikkaks. Pingeid on olnud ka selles juhatuses, nende tekkimise põhjus on aga alati üks- kõik ei saa juhatuse mõttest ja tööülesannetest ühtemoodi aru. Aasta lõpuks on aga viie inimese arvamus lõpuks ühte loksunud ja kohe teine asi! Võtame asju lõdvalt, ennast ülekoormamata, aga vajalik töö saab ikka armastusega tehtud! Niimoodi ei põle inimesed läbi. Ja et kiirendada järgmise juhatuse jaoks seda protsessi panime kirja ka juhtimispõhimõtted. Juhatuse liige on nagu iga teine ten, lihtsalt natuke suurema missioonitundega, mis ta lõpuks sinna juhatusse ajab. Ausalt öeldes on juba sõna „juhatus” overrated. 
Mida kauem TENis olla, seda rohkem hakatakse tahtma, et kõik liikmed jagaksid ühist visiooni sellest organisatsioonist. Kõik tensionärid tunnevad muret TENi tuleviku pärast ja tahavad hirmsasti, et uus juhatus jätkaks nende liini, nende arusaama, nende poliitikat. Selles juhatuses oleme asjadest teisiti aru saanud. Mida rohkem ehitada müüre, torusid ja luua mingeid skeeme sellest, kuidas TEN peaks toimima ja kuidas peaks sellesse organisatsiooni suhtuma iga liige, seda segasemaks ja vastumeelsemaks see muutub. Vaja on põhimõtteid (mille me oleme ka ise pea igas valdkonnas loonud), kuid see, kuidas nendega ümber käia ja kuidas TENi ühiste eesmärkide poole liikuda on iga põlvkonna oma asi. Tegelikult kannab iga ten visooni TENist oma südames ja kuna me kõik oleme erinevad, siis erinevad ka need visioonid. Tuleb lihtsalt lõpetada organisatsiooni visiooni muutumise või selle puudumise kartmine. Juhatus ei kanna liidrirolli ega ole oma tõe kuulutaja, sest TENis on vaba liige vabas organisatsioonis. Ja sellest olen mina teinud oma tõe. TEN püsib täpselt nii kaua, kuni on inimesi, kes soovivad ja tahavad asju teha oma südamest ja vastavalt oma arusaamale TENist. Juhatuse roll organisatsiooni püsimise seisukohalt on seega marginaalne. Ettekujutus juhatuse liikme tööst kui uppuva laeva päästmisest või tormisel merel rooli keeramisest on rumal ja aegunud. Juhatus vaid koordineerib. Motivatsioon säilib, kui seda igakülgselt toetada, aga mitte suunata. Nii lihtne see juhatuse liikme definitsioon ongi- usalda, aga kontrolli; ole eeskujuks, aga ära õpeta; vastuta, aga mitte asjade eest, mille kontrollimine pole juhatuse pädevuses. Juhatuselt ei tohi oodata imetrikke ja meie sel aastal ei ootagi.
Ma arvan, et ma sain täiesti valesti aru sellest, mida ma tegelikult siia kirjutama pidin. Aga no eks ma püüan nüüd ka veidi spetsiifilisemalt seletada, mida ma selle aasta jooksul teinud olen. Minu valdkonnad olid simulatsioon ja koolitus- kõige lihtsamad vadlkonnad, sest seal pidevat tegevust ei toimu. Väga väga palju on need kaks valdkonda muutunud TENi jaoks selgemaks. Arvata on, et nad lähitulevikus ühinevad. Simulatsioonivaldkonna suursündmus oli Parle Noorte Riigikogu. Koolitusvaldkonnast sai Koolitusmasin, kuhu kuulub päris palju liikmeid. Seal liigub info, seal jagatakse rahasid koolituste jaoks, tehakse ise sise- ja väliskoolitusi ja koostatakse uudiskirju. Siiani olen kõige selle toimimise eest vastutanud mina kui koolitusvaldkonna juht, kuid ilusas tulevikuperspektiivis võiks see langeda välja juhatuse liikme töökohustuste hulgast, nii et aktiivsed liikmed veaksid seda valdkonda ise. Nii et kokkuvõttes olen püüdnud nendes kahes valdkonnas elu sees hoida ja nüüd püüan ka tagada nende järjepidevuse. Selles ma olengi näinud oma ülesannet juhatuse liikmena. Aga päriselt ka, ma olen tegelikult jäänud täiesti tavaliseks aktiivseks teniks, kellele meeldib käia sessioonidel, visata nilbet nalja ja ennast öösiti läbimärjaks rokkida! Ja nii ehk ongi õige sellesse kõigesse suhtuda- mitte koormata end ülearuste kohustustega, hoida seda osa TENist, mis on mulle kõige kallim ja samas anda endast parim, et organisatsioon püsiks (ning seda mitte niivõrd juhatuse liikme kui tavalise tenina).
Kui keegi tahab mõtteid vahetada sel teemal, siis võib mulle meilida või niisama kokkusaamise määrata. Väga tahaks TENist rääkida, lõputult!
May 30th, 2007 at 20:59
Väga-väga ilus ja väga-väga nõus sellega, mida ütlesid… TEN on inimeste jaoks ja inimesed teevad TENi, pole mingit abstraktset “organisatsiooni”… Ja mingi tohutu poliitikategemiskoht TEN nagu ka ei ole, või vähemalt mitte siis, kui nende asjade elluviimist vaid teistelt oodata. Ise sööme, ise joome, ise nõud ka ära viime
May 31st, 2007 at 0:10
ma hoopis tahaksin sind juhatusse tagasi valida
June 4th, 2007 at 11:46
Sama, Karin. Tahaks sind tagasi.