Noorteühenduste rahastamisest
TENil on olnud võimalus oma üritustele ja projektidele raha saada väga mitmest allikast. Usun, et nii meie toetajad kui ka tenid ise on jäänud nende ürituste ja selle rahastusega rahule. Meie rahastuse võib jagada põhimõtteliselt kaheks: sihtotstarbeline projektipõhine finantseerimine (st mingi konkreetse üritus, nt sessiooni või sessioonide seeria korraldamiseks) ja püsikulude rahastus (st TENi jätkusuutlik areng, siseüritused, projektide planeerimine, raamatupidamine, võimalik tegevjuht jm palgalised töötajad). Esimese osaga on olukord suhteliselt hea, st meid tunnustatakse ja teatakse kui kvaliteetsete ürituste korraldajat ning seetõttu on ka projektirahastuse saamine lihtsamaks läinud. Püsikulude rahastamine on samas palju keerulisem: olema saanud kaks korda rahastust Tallinna Spordi- ja Noorsooametilt (TSNA) ning ühe korra ka Balti-Ameerika Partnerlusprogrammilt. TSNA toetus on küll tänuväärne, ent selle üheks tingimuseks on õigustatult, et kanda saab vaid Tallinnas toimuva tegevusega seotud kulusid ning kuluartiklid on äärmiselt piiratud (st raamatupidamine, ruumide rent, bürootarbed jms). BAPP aga on oma tegevust lõpetamas.
Samas on Haridus- ja Teadusministeerium samuti eraldanud suhteliselt suuri summasid noorteühenduste püsikuludeks. Need summad ei ole kunagi TENini jõudnud ja ilmselt ei jõua ka tulevikus. Probleemiks on noorsootöö seadus, mis iseenesest ei ole üldse halb asi, aga raha jagamise mehhanism on ebaõiglane ja suvaline. Seaduse § 16 näeb, ette noorteühendustele aastatoetuse jagamise riigieelarvest, ent § 18 järgi on seda õigus taotleda vaid neil noorteühendustel, kellel on vähemalt 500 liiget.
Noorsootöö seaduse § 18 on diskrimineeriv ja ebaõiglane, see on sekkumine põhiseaduslikku ühinguvabadusse. Toetuse saamine ei sõltu sellest, kui aktiivne või tulemuslik on tegevus, ega sellest kui paljude noorteni noorteühendus oma tegevusega jõuab. See sõltub lihtsalt sellest, kui palju inimesi on soovinud selle ühendusega liituda ja kui palju neid on vastu võetud. Sisuliselt tähendab see, et riik on läbi finantseerimise noorteühendusele ette kirjutanud, milline peaks olema tema liikmespoliitika.
TENil on veidi alla 200 liikme ning me ei sunni kedagi endaga liituma ega ole formaalset liikmestaatust kunagi oluliseks pidanud. Meie liikmed ei maksa liikmemaksu ega ei saa mingeid hüvesid, mida mitteliikmed ei saaks (peale üldkoosolekul juhatuse valimise õiguse). Meie liikmespoliitika on selles mõttes seadusega ühildumatu, et me ei kavatse ka edaspidi hakata vahet tegema liikmete ja mitteliikmete vahel oma tegevuses. Seetõttu ei olnud TENil kogu oma aktiivsuse ja üritustega asja aastatoetuste jagamisele, ega ole seda ka arvatavasti ka tulevikus. Seeläbi kannatab omakorda meie tegevuse jätkusuutlikkus ning me ei suuda olla nii professionaalsed kui tahaksime ega teha nii palju kui oleksime võimelised.
Ka Eesti Noorteühenduste Liit, noorteühenduste katusorganisatsioon, mille aktiivsed liikmed ja asutajad kunagi olime, ei ole huvitatud selle piirangu kaotamisest. Kui kasutada veidi banaalsemat väljendusvormi, siis milleks lasta TENisuguseid katla juurde: see teeb kogu supi lahjemaks. Aastatoetuste jagamist korraldav Noortepoliitika Nõukogu ei ole samuti huvitatud olukorra muutmisest, sest selle kõik liikmed esindavad organisatsioone, mis aastatoetust saavad.
TENi on piisavalt tunnustatud ning meie tegevused on piisavalt aktiivsed, et me vääriksime ka riigipoolset tuge. Samas ei ole võimalik meil seda saada, sest reeglid on tehtud sellised, mis meid aastatoetusest eemale hoiavad. Minu nägemuses on ainus võimalus leida muid rahastusallikaid erasektorist ja ise oma majandustegevust mõnevõrra arendada. Samas tuleks igal pool ja alati mainida kui noorteühenduste rahastusest ja nende heast elust räägitakse, et TENi kohta see jutt ei käi (mis puudutab aastatoetusi). Hoolimata sellest, et oleme olnud pikaajaline ja usaldusväärne partner nii riigile, kohalikele omavalitustele kui koolidele. Hoolimata sellest, et jõuame aastas kvaliteetselt (kolmepäevaste sisutihedate ürituste raames) suure hulga (ca 500 - 600) nooreni. Hoolimata sellest, et meid, meie üritusi ja tene muul viisil tunnustatakse.
December 11th, 2007 at 15:17
Väga-väga-väga õige sõnum ja seisukoht!
December 11th, 2007 at 20:29
hakkame streikima!
tegelikult on probleem vana ja olnud arutluse all juba kordi ja kordi. liikmete arvu tingimus on ühttpidi mõistetav - see on üks vähestest asjadest, mida saab selgelt mõõta. ühingu tegutsemisaktiivsust (kuigi see oleks ausam variant) on aga raske numbritesse või objektiivsesse hinnangusse panna.
- kas oleme aga olnud otsekontaktis ministeeriumi töötajatega ja TENi probleemi arutanud? (kui jah, siis mis vastukaja on sealt saadud?). kui ei, siis oleks tagumine aeg?!
- EÕEL on 500 liikme probleemi lahendanud lihtsalt - nende liikmeteks on koolid ja sellega koos ka kõik õpilased… TEN nüüd vaevald koole hakkab liikmeks võtma, kuid siin on mõtteainet, et äkki saab näidata meiega seotud inimesi ka muud pidi.
- kunagi alustasime toetusliikmete kogumist sessiooni delegaatide hulgast, et koos nendega 500 liiget täis saada. ideel on ikka veel jumet mu arust…
- väitlusselts on ka lahendanud probleemi kuidagi teisipidi…kui õigesti mäletan, siis nad loevad liikmeteks kõiki turniiridel osalevaid inimesi vms. 100% kindel ei ole ja pead ei anna.
ma saan aru, et TENil on väga kindlad põhimõtted, et loomulikku liikmete arvu kasvu ei hakata senisel viisil suurendama lihtsalt 500 piiri ületamiseks, aga…mitte midagi teha ja nutulaulu edasi laulda?
December 11th, 2007 at 20:59
Probleem on ju seaduses, mitte meis. Seadust tuleb muuta, sest peale TENi oleks aastatoetuse vääriline ehk ka mõni teine noorteühendus, aga ei saa seda, sest ei ole täidetud formaalne 500 liikme nõue.
Mina arvan, et mingisugune liikmete arvu kunstlik paisutamine ei ole TENile lihtsalt sobilik ja see läheks vastuollu selle (halva) seadusesätte mõttega. Seaduskuulekus tähendab ju ka seda, et täidetakse seaduse mõtet, mitte ei üritata sellest kuidagi mööda hiilida. TEN saab aastatoetust siis, kui a) liikmete arv kasvab loomuliku teel üle 500 või b) kui noorsootöö seaduse § 18 muudetakse.
Kohtumine ministeeriumiga on jäänud unarusse, aga loodan, et uuel aastal jagub aega ka see korraldada. Kuigi ega meil praegu nendega millestki eriti rääkida ei ole.
December 11th, 2007 at 22:49
Ma pean tunnistama, et ma saan aru nii sellest, et TENi suhtes on see tiba ülekohtune, kui ka sellest, miks seaduses selline liikmenõue olemas on. Kirjutamata pikka juttu sellest, mida mina asjast arvan, olen lihtsalt kahe käega ministeeriumiga kohtumise poolt. Suhelda on vaja!
December 12th, 2007 at 12:06
no kuidas meil siis nendega millestki rääkida ei ole, kui näeme selgelt probleemi seaduses.
tegelikult on ju kaks varianti:
1) oodata et seadus muutuks (ja sellele ise soovitatavalt kaasa aidata) > korra on juba proovitud ja nagu nähtub, siis ei ole teatud osapooled sellest huvitet, nii et šanss ei ole suur.
2) mitte loota seaduse muutusele vaid tõesti “nihverdada” üht- või teisipidi (sest sisuliselt jõuame me otseselt nt palju rohkemata inimesteni kui EÕEL)…eetikajüngrid võivad nüüd protesteerida, aga minu arust on TENil piisavalt palju seda toetust vaja ja oleme seda ka piisavalt väärt, et toetuse saamine iseenesest ei oleks ebaaus. ma saan aru, et “nihverdamine” ei ole väga sobilik, aga toetuse saamise mõte antud seaduse valguses täiesti maha kanda… täiesti avalikult ütlen, et ma pigistaks silma kinni ja üritaks antud seaduse raames hakkama saada.
December 12th, 2007 at 12:16
Suhtlus on alati kasulik ja muidugi on HTMi kaasamine oluliseks võimaluseks erinevate projektide osas, mida kavatseme lähiaastatel läbi viia. Kokkusaamise osas oleme algatuse teinud ja üritame praegu leida mõlemale poolele sobivat aega jaanuaris.
December 13th, 2007 at 14:41
Kari: Jei!
December 16th, 2007 at 23:33
Oluline on välja tuua, et ega TEN ei ole selle 500 liikme nõude osas oma murega üksi. Tegelikult on sellised ühinguid veel, kellele niisugune piirang meelehärmi teeb ja kes on tegelikult väga tublid, hõlmates oma tegevusse igal aastal kümneid-sadu noori tilkagi aastatoetust saamata. Näiteks: AIESEC, Praktik Projektid, Sorex jt, kes on ühtlasi ENLi liikmed. Mitteametlikult on TENile varem korduvalt soovitatud ühise murega ühendused kokku tuua ja esitada oma ettepanekud olukorra parandamiseks.
Teine asi, mida tuleb arvestada, on selle 500 liikme nõude algupära ja seadusesse viimise taustolukord. Kahjuks ei ole ma adekvaatne selgitama, mis võisid olla konkreetsed põhjused, kuid võib oletada, et sel viisil sooviti ja soovitakse toetada pika traditsiooniga ning noorsootööinstitutsioonidele olulist käepikendust pakkuvaid organisatsioone (skautide ja gaidide liikumised, külanoorte liikumised a’la Eesti 4H, õpilas- ja üliõpilasühendused, kristlike noorte liikumised). Riiklik aastatoetus on vaid üks, aga siiski peamine viis nende tegevuse väärtustamiseks. Selleks, et nende tegevust mitte killustada ja keskenduda oma põhivaldkonnale, on riik neile sisuliselt taganud jätkupideva rahastuse, kuna projektipõhise eluviisiga võib kergesti rahastajate tujumuutuse tõttu ootamatutesse raskustesse sattuda.
Kolmandaks, TEN on olnud väga osav - rahastuse leidmisega meil üldjoontes probleeme ei ole olnud. Samas näitab meie püsivus, tunnustatus ja jätkusuutlikkus, et kuigi me ei ole kogunud endale ametlikult 500 liiget ega loonud püsivaid allstruktuure linnade-maakondade põhiselt, siis oleme ometi jõudnud “suurte sekka”, kes on väärt tuge ja esiletõstmist riiklikul tasandil. Meie ja teiste sarnaste väikeorganisatsioonide, kes on saavutanud ning suudavad ka edaspidi saavutada suurt mõju, arengunipid ja toimimismehhanismid on lihtsalt teised. Neid ei saa mõõta liikmete arvu ja “vallutatud” haldusüksustega! Just selles osas on praegune noorsootöö seaduse paragrahv 18 kindlasti vananenud ja tuleks ümber vaadata.
Minu ettepanek on lihtne: haarame initsiatiivi, kutsume kaasa teised meiesugused ühendused ja tõstatame mõjusate väikeühenduste riikliku aastatoetuse küsimuse Haridus- ja Teadusministeeriumi juures. Kui oleme leidnud ministeeriumi tasandil mõistmist, töötame välja õiguslikud lahendused, mille abil oleks riigil võimalik toetada alla 500 liiget omavaid ühendusi. Need lahendused esitame konsulteerimiseks ka üle 500 liikmega ühendustele (nt ENLi vahendusel), sest meie sooviks ei ole ju seniseid “suuri tegijaid” kuidagi diskrimineerida, vaid saavutada kõiki ühendusi rahuldav lahendus.
December 17th, 2007 at 16:50
Olen nõus selle plaaniga. Aga meil peaks olema välja käia mingi alternatiivne lahendus.
December 18th, 2007 at 1:26
Esiteks, seda asja tasub ajada!
Ja kui meid on piisavalt palju, siis oleme me ka tugev hääl.
Teiseks, pakun ka kohe (ühe võimaliku) tehnilise lahenduse Noorsootöö seaduse §18 muutmiseks:
“Noorteühingul, mis kaasab aastas vähemalt 500 noort ja mille kohalikud üksused tegutsevad vähemalt kolmandiku maakondade territooriumil, on õigus taotleda riigieelarvest aastatoetust.”
Kolmandaks: Milline on aastatoetuste taust?
Noorsootöö seaduse kohaselt noorsootöö korraldamine ja rahastamine KOVi õlul. Aamen!
Samas! Ka ministeerium rahastab noorteühinguid. Noorsootöö seadus sätestab selle ja ütleb hetkel ühtlasi, et sellisel noorteühingul peaks olema rohkem 500 liiget(!) viiest eri maakonnast. ENLis moodustavad need ühingud Üleriigiliste Koja. Ja neile ministeeriumi poolt antavad summad pole väikesed, seejuures katavad nad nende ühingute kõik püsikulud (büroo töötasud, ruumirendid) ja tihti ka väga suure osa põhitegevuse kuludest. Aga kas TEN, AIESEC, MTÜ Praktik pole siis üleriigilisd? Muigugi on! Lihtsalt meie liikmespoliitika on teistsugune! Praktik korraldab Eesti suurimaid noortekonverentse ja noorteajakirja, ning kui TEN ja AIESEC võtaks kõik oma üritustel osalejad automaatselt liikmeteks (ning AIESEC loobuks ka automaatselt vanu liikmeid välja arvamast) oleks meil ammu juba tuhandeid liikmeid!
Neljandaks, seesama Noorsootöö seadus praegu muutmisel. Muutmist juhivad HTMi Noorteosakond ja ENLi juhatus ja büroo.
Viiendaks…võtame palun ennast kokku ja teeme asja ära!! TENi tuleviku nimel! :)))
December 18th, 2007 at 9:06
No kui ta juba praegu muutmisel on, siis oleks tagumine aeg vististi sel teemal initsiatiiv haarata…
December 18th, 2007 at 14:29
Vedureid on siis vaja, kes HTMiga kohtuma tuleks… Initsiatiivgrupp on siia justkui juba kogunenud…
December 18th, 2007 at 18:35
Rääkisin TENi initsiatiivist küsimuse tõstatamisel nii ENLi korraldatud noorsootöö muutmise seaduse ümarlaual kui ka eile toimunud Tallinna noorteühenduste kohtumisel. Huvilisi, kes meiega liituda tahaksid, on mitmeid, kes reaalselt oma tegevusega mõjutavad igal aastal enam kui 500 noort inimest, seejuures nii palju liikmeid ise omamata. Nüüd tuleks läbi mõelda, kuidas selle teemaga edasi minna ja infot levitada.
December 19th, 2007 at 0:54
Mida meie nn katusorganisatsioon asjast arvab?
December 19th, 2007 at 10:29
ENL toetab meie initsiatiivi, kuigi ei ole võtnud konkreetset seisukohta, sest varasemalt (ca aastal 2005, kui see viimati päevakorral oli) on ENLi noorsootööseaduse muutmise töögrupp otsustanud selle teema seaduse muutmise arutamisel kõrvale jätta. Tänaseks on ENL on hoiatanud Noortepoliitika Nõukogu, sh Haridusministeeriumi, et paragrahv 18 osas tõenäoliselt avatakse uuesti debatt liikmete soovil. 2008. a jaanuari lõpuks on vaja selles osas otsus teha, sh pakkuda konkreetne lahendus, sest siis koguneb ministeeriumi tasandil noorsootöö seaduse muutmise töögrupp, kus oleks võimalik teema avada enne, kui eelnõu lukku pannakse ja kooskõlastusringile saadetakse (mis juhtub plaanide kohaselt märtsis 2008). Seega hiljemalt jaanuari keskel tuleks koos teiste meiesugustega maha istuda ja välja selgitada, kuidas 500 liikme ning 5 maakonna nõue eri ühenduste arengut piirab - kuigi probleem on üks, siis selle väljendused on väga erinevad. Lahendus peaks ikkagi suutma kõiki rahuldada.
December 19th, 2007 at 13:09
Ühesõnaga, ENL on natuke nagu kahe heinakuhja vahel - ta ei saa ega tohi eelistada ühtesid oma liikmeid teistele. HTMi aastatoetuse küsimuses paraku eri suuruse ja iseloomuga noorteühenduste huvid põrkuvad. Järelikult seni, kuni HTMi aastatoetusele pretendeerivad ENLi liikmed ei ole omavahel lahenduste osas kokkulepet saavutanud, ei ole ENLil peale seni olemasolevate seisukohtade (mille hulka HTMi aastatoetuste tingimuste muutmine ei kuulu) millegi eest seista.
December 20th, 2007 at 11:17
Viimati jäi huvilistega, kes minu juurde järgmiste sammude kohta uurima tulid, jutt, et jaanuaris 2008 läheb actioniks ja hoiame neid asjaga kursis. Ma arvan, et kuskil 4 ühendust lisaks TENile võiks kindlasti HTMi juurde kohtumisele kaasa võtta.
December 20th, 2007 at 11:39
Esialgu arvan, et mitme ühendusega HTMiga kohtuma minna pole eriti mõttekas. Pigem peaks enne kokku saama nendega ja siis minema ise HTMi juurde.
Meie kõnelused HTMiga puudutavad ka muud kui see aastatoetuse küsimus.
December 22nd, 2007 at 20:10
Mõistlik.
January 3rd, 2008 at 11:18
Jaanuar on käes. Kuidas edasi? Käed ju sügelevad
January 8th, 2008 at 20:20
tulin ka uudised otsima. kas on?
January 9th, 2008 at 16:01
Ei põle kuulda. Kari on küll HTMile kirjutanud, aga nood pole veel vastanud, et millal neil sobiks meid vastu võtta.
Samas mitu organisatsiooni ootavad meie seisukohta, et sellega liituda, ning jaanuari lõpuks oleks tarvis esitada seadusemuudatuse töögrupile konkreetne ettepanek vastava sätte muutmiseks, kui oleme valmis selle eest võitlema.
January 25th, 2008 at 15:21
Mul on tunne, et see asi jääb vist soiku. Aga sellegipoolest oleks kena kõiki ootel-olijaid teavitada, et mis toimub ja kas TEN võtab midagi ette või mitte! Kui me nüüd hetke maha magame, siis ei tule seda väiksemate kui 500 liikmega ühenduste riikliku aastatoetamise teemat enam pikka aega arutelu alla!
February 6th, 2008 at 14:33
Esialgne ettepanek on ENLile esitatud koos põhjendusega. Juhhei! Vaatame, mis edasi saama hakkab
May 2nd, 2008 at 20:31
mis siis edasi sai?
May 2nd, 2008 at 20:36
Sai see, et ENL teeb ettepaneku seadusest see 500 liikme piir välja võtta ning reguleerida küsimust määruse tasandil. Määruse üle esialgu arutelusid peetud ei ole minu teada.
June 2nd, 2008 at 15:32
Et siis.. asi surigi välja?