Olukorrast TENis

December 6th, 2007

Kirjutasin ülevaate sellest, kuidas ja kus mina TENi praegu näen, ning sellest, millised võiksid olla tuleviku prioriteedid.

Sügisel olen mina läbi teinud arengu selles mõttes, et muutunud on minu lähenemine TENile. Kui mõni aeg tagasi olin TENi võimekuse suhtes ettevaatlikul ja äraootaval arvamusel, siis nüüd on see asendunud optimismiga. Loodan, et sama kehtib ka paljude kohta teist. Kolm tegevussuunda (EYP, omaalgatused ja demokraatiakool) on ennast tõestanud ja peaksid lähiaastateks jääma meie tegevuse aluseks. Nende suundade väljaarendamine ja selgeks arutamine peaks olema esmane ülesanne.

EYP suunal on tegevus olnud stabiilselt hea: oleme saavutanud tunnustuse teistelt EYP komiteedelt, kellest osaga teeme tihedat koostööd, ent mille märgiks on nt ka see, et saame ka järgnevatel aastatel saata rahvusvahelistele sessioonidele 8 delegaadiga delegatsioone. Eesti rahvaarvu ja suurust vaadates on see suur saavutus, et meie noored saavad nii suures mahus osaleda niivõrd kõrgetasemelisel üritusel. Minu suured tänud kuuluvad siin Klairile, kes geograafilisest distantsist hoolimata on jätkuvalt oma ülesannete kõrgusel ning hoiab kätt EYP suuna pulsil.

Oleme sügise jooksul edukalt läbi viinud mitmeid innovatiivseid üritusi ja sõlminud uusi sõprussuhteid nii partneritega kui toonud juurde hulga uusi tene. Praegu võiks olla õige aeg arutada, mida koos edasi teha ning milliste tegevustega edasi tegutseda. Tean, et mitmetel meie seast on innustavaid uudiseid ja plaane, aga nendest ei ole mina kõige õigem inimene rääkima. Loodan, et üks koht, kus uusi plaane ja projekte tutvustatakse, võiks olla ka seesama blogi.

2008. aasta üks suuremaid ettevõtmisi saab olema uue arengukava koostamine, kus paneme paika selle, mis TENist saab lähimate aastate jooksul. Usun, et suur osa ettevalmistavast tööst on tegelikult tehtud ning oleme jõudnud olukorda, kus saame lubada endale unistada suurelt ja need unistused ka reaalsuseks muuta.

Miks ma nii arvan? Sest oleme enesekindlamad kui kunagi varem ning vaatame ühe kaugemale tulevikku. Täna plaane tehes ei räägi me enam ainult üritustest, mis toimuvad 2008. aastal, vaid ka neist, mis toimuvad 2009. Samuti ei tegele me enam üksikürituste korraldamisega, mis oma loomult ei ole alati jätkusuutlikud ning on ressursinõudlikud, vaid mõtleme suuremates kategooriates ja üritame luua erinevatest tegevustest süsteemsust, millest võidavad lõpuks kõik.

Kõige rohkem olen õnnelik selle üle, et, hoolimata TENi kasvamisest ja kiirest arengust, oleme jätkuvalt sõbralik ja soe perekond, kus pingevaba ja avatud suhtlemine on alati olulisel kohal. Liigume lähemale võrgustikorganisatsiooni ideaalile, kus ei ole ühte võimu- ja vastutuskeset vaid kus võimalused panustamiseks on kõigil.

Tensionärid, saame jälle kokku (vol 2)

September 9th, 2007

Eelmise aasta juunis toimus minu vanematekodus Kakumäel TENi vanematele põlvkondadele suunatud meeldiv koosviibimine. Nüüd teeme selle jälle, samas kohas.

Ettepanek kokku saada on mõeldud kõigile, kes tunnevad, et nad on TENis juba päris pikka aega olnud. Vahet pole, kui tihti kui mitmel või millisel üritusel oldud sai. Tensionäriks olemine on sügavalt isiklik asi, seega ei ole mõtet ka mingeid jooni kuhugi tõmmata. Oodatud on need, kes enam TENiga ei tegele, aga kelle jaoks see lühend mingisuguseid mälupilte tekitab, ning kindlasti ka need, kes ikka veel TENiga tegelevad.

Kõik, kelles asi huvi tekitas, on oodatud reedel, 14. septembril alates kell 18.00 aadressil Umboja 8, Tallinn väiksele koosviibimisele, et uuendada sõprussuhteid omavahel ja TENiga.

Programmis:

Sisulisem osa:
- Mis on TENist saanud ja kuhu ta liigub?
- Liikmeküsitluse lühiülevaade.
- Milliseid tegevusi peaks/võiks/saaks TEN pakkuda tensionäridele?
Meelelahutuslikum osa:
- Chill
- Saun (soovijatele, võtta kaasa oma saunalina)

Vaatame ka TENi 2005/2006 DVD-d ja tunneme ennast lihtsalt vabalt.

P.S. Tegemist on täiesti omaalgatusliku üritusega.
P.P.S. Tulijatel palun võimaluse korral mulle endast teada anda meiltsi või muul viisil.

TEN on süvendanud teadmist, et noor on ka inimene ja et tegutsedes kasvab

August 3rd, 2007

Mind ärgitas seda postitust blogisse lisama üks vestlus, mida ma eile ühe sõbraga telefonitsi pidasin. Tal oli nimelt eile sünnipäev olnud (mille ma, otseloomulikult!, ära olin unustanud) ning sellest kannustatuna läks me jutt vanusele ja vanusevahele ja kogemusele, mida inimesed aastate möödudes saavad.

Mina ja tema, olgugi et mõtteviisilt väga sarnased, oleme eluloolt ja välimuselt oi-oi kui erinevad: tema on viiekümnendale eluaastale lähenev kiilanev meesterahvas, mina äsja ülikoolist välja roninud neiu. Vanusevahet, kui ma väga mööda ei pane, peaks meil oma veerandsada aastat olema.

Välisele erinevusele vaatamata oleme me nüüdseks juba 6 aastat väga hästi läbi saanud ja tegelikult päris sõpradeks kokku kasvanud. Ta on üks neid inimesi, kellega ma olen maad ja ilmad läbi arutanud, pikkadel-pikkadel jalutuskäikudel käinud ja kell üks öösel helistanud, kui meel väga mustaks on kippunud minema. Side meie vahel ei erine oluliselt sellest, mis mul on nii mõnegi TENist pärit sõbraga - Toomas, Klairi, Marlen, Martin jpt - ent vanusevahe tõttu võtab meie suhe natuke koomilisi mõõtmeid. Näiteks on soojal suvepäeval juua ostes teenindajad mitmel korral tema käest küsinud: “Ja teie tütrele mida?” Kui ma olengi paar korda vaikselt lisanud, et tegelikult ikka ei ole tütar küll, on järgnenud pikk mõistev noogutus, justkui: “Ahaa, mees on mängukanni leidnud.”

Nojah, see selleks. Mida ma tegelikult öelda tahtsin, on see, et vaatamata meie läbisaamisele imestab ta seniajani, kuidas ta küll tookord, 6 aastat tagasi, 17-aastase noorega läbi võis hakata saama. Ta teab omast kogemusest, kuidas too 17-aastane tema vaimu ja mõtlemist oluliselt rohkem proovile pani kui keskealised eakaaslased, ent ometi ei oska ta imestamata olla. “Sellises vanuses ei ole ju veel mõistust peas.”

Nii, nagu ka 6 aastat tagasi, ei ole ma ka täna sellise väitega nõus.

Ma olen alati uskunud sellesse, et vaimujõud ei kogune lihtsalt ajaga, et: “Hopsasaa, nüüd sa said 80 ja nüüd sa tead, kuidas asjad käivad!” Tühjagi. Nagu ei olnud ei mu emal ega mu vanaemal tegelikult õigust mulle mingeid asju dikteerida lihtsalt selle pärast, et nad on siin kauem olemas olnud (küll aga seetõttu, et nad on mingeid asju TEINUD!), ei ole ka minul õigust kedagi paika panna lihtsalt seetõttu, et ma olen vanem. Ja see on miski, mida ma olen suuresti TENi kaudu kogenud.

Jõud ja tarkus kogunevad sellega, millest keegi läbi on läinud, mida kogenud - mitte ajaga.

Jah, tõsi, mida vanemaks keegi saab, seda rohkem on ta arvatavasti kogenud - kapsli sees elamata asjad ju lihtsalt JUHTUVAD ja ei jää midagi muud üle, kui nendega hakkama saada - ent see, KUI PALJU juhtub, on juba iseasi. TENi noortega tundub igasuguseid “asju” päris palju juhtuvat.

Mul on olnud õnn kohata tänu TENile inimesi, kelle ees ma sügavalt kummardaks. Meil on Marlen, kes oskas ise eluga hakkama saada juba siis, kui aastaid veel 18-ki polnud. Meil on Andre, kes kõnnib jala üle mäestike ja on näinud rohkem maid, kui pool TENi kokku. Meil on Klairi, kes oli huvitav jutukaaslane juba siis, kui ta alles Sütevaka 8. klassis käis ja juuksed punaseks värvis. Meil on Triin, kellest õhkub kodurahu. Meil on Ott, kes muneb suust kuldmune. Meil on imelaps Martin. Meil on Eric, kes süüvib ja ravib, kui oled läbi ja lõhki katki. Meil on Marit, kes on meie südametunnistus. Meid on nii palju! Meil on Martin, kes abiellub mõne päeva pärast.

Martiniga on üldse üks pidev viloshoovia. Kui ma esimesed õnnesoovid üle andnud olin, küsisin ma ta käest: “Martin, aga miks?” Ja teate, mis ta vastas? “Aga miks mitte.” Tõsi, miks mitte.

See pani mind jälle mõtlema. Põhjamaa indiaanlastel (ehk eskimodel, kuidas kellelegi) on laste kasvatamise suhtes selline põhimõte, et laps ei ole kellegi omand, kellegi käsutada, vaid üks pisike inimene, kes parasjagu selles kogukonnas kasvab. Kui laps tunneb, et ta on millegi jaoks valmis, siis see tähendab, et ta on valmis. Last võib küll keelitada ja õpetada, ent mitte käskida. Nad usuvad, et hing, kes lapse sees elab, on täpselt sama “valmis” kui täiskasvanute kehade sees elavad hinged, lihtsalt keha on alles väike.

Mulle meeldib see suhtumine.

Ma näen enda ümber väga palju enese hoidmist, enese kaitsmist - vahel, ärge saage minust valesti aru, täiesti põhjusega ja targalt! - mis laseb küll kehal aasta võrra vanemaks muutuda, ent ei hari hinge. Vahel tundub see pisut naljakaski. “Kui ma kord 30-seks saan, siis ma kindlasti tean, mida ma elult tahan!” 30-seks saades aga… on äkki tunne, et ei tea veel tuhkagi ja tegelikult oleks võinud tervet hunnikut asju juba varem tegema hakata.

Ja seetõttu tundub mulle ülekohtune ka see, kuidas noorele inimesele - tihti ilmasjata! - ülevalt alla vaadatakse ja öeldakse: “Laps, kasva veel, küll siis tuleb aeg.” Ma ei taha öelda, et kõigil noortel on sama palju kogemust, kui kõigil täiskasvanuil. Ma tahan öelda, et vahel on noorel inimesel hoopis rohkem (või hoopis vähem) vaimujõudu, kui vanuse järgi arvata võiks. Ja et vanus, eriti veel siis, kui see number väike on, pole piisav kellegi üle kohut mõistmiseks.

Nii, püüdes seda jubedalt laiali valgunud mõtet nüüd kuidagi tagasi kokku võtta…

Ma olen suuresti tänu TENile saanud kinnitust oma usule, et noor ei ole mitte lihtsalt vaheetapp lastekärust inimeseks saamiseks, vaid füsioloogia ja Eesti noorsootöö seadusega paika pandud piir. Ja et ma endast nooremaid kohates ja nende vastu kasvavat austust tundes hoiaks meeles teadmist, et see on täiesti okei.

Kuidas defineerida TENi? Aga armastust?

July 30th, 2007

TENi tutvustamine on alati olnud proovikivi: kuidas seletada midagi, mille sees ise oled sellisel viisil, et teised ka tegelikult aru saaksid? Ilma oskussõnadeta nagu regionaalsessioon, resolutsioon, GA? Sõnade chair ja journo asemel oleme teadlikult kasutanud sõnu rühmajuht ja ajakirjanik. Minul on välja pakkuda üks uus versioon, mis põhineb juhatuse pikk-kkoosoleku ühel tulemusel: kolmel tegevussuunal, mida toetavad valdkonnad, mis on nende tegevussuundade teenistuses. Samuti on siin ära toodud lingid viimastele üritustele.

Kuna juttu võib ajada lõpmatuseni, kuid praeguse koduka info, eeskätt tutvustav info on vananenud, on selle asemel juba praegu see uuem tekst. See ei pruugi olla täiuslik, kuid kajastab toimuvat paremini kui eelmine mitu aastat vana presidentide tervitus.

See blogi on aga suurepärane võimalus asjalikeks friendly amendment‘iteks. Ja mõteteks tegevussuundade teemal. Olen kindel, et kogu juhatus oleks väga rõõmus tagasiside üle ning selgitaks hea meelega segadust tekitavaid küsimusi.

“Tegusad Eesti Noored on noorte loodud ja juhitud üle-eestiline organisatsioon, mille missiooniks on suurendada Eestimaa noorte ühiskonnateadlikkust ja omaalgatust nii riigi kui Euroopa tasandil. Seda missiooni viivad tenid ellu kolme tegevussuuna kaudu: noorte omaalgatuslikud ettevõtmised, demokraatiakool ja Euroopa Noorteparlament Eestis.

Noorte omaalgatuslikud ettevõtmised on nii tenide korraldatavad noorteparlamendi sessioonid kui noorteparlamendis sündinud ideede realiseerimine. Piirkondlikul noorteparlamendi sessioonil pakutakse grupitöös välja lahendusi kohalikele probleemidele, analüüsitakse neid ja arendatakse projekte edasi täiskoguistungil. Pärast üritust on kogenumad tenid oma teadmiste, oskuste ja kontaktidega abiks projektide elluviimisel. Viimased TENi regionaalsed noorteparlamendi sessioonid toimusid Raplas ja Kanepis. Parlamendis pakutud lahendustest on ellu viidud projekt Linn lilleliseks.

Noorte demokraatiakool tutvustab Eesti noorele demokraatlikku otsustusprotsessi. Protsessi mõistmiseks saab noor selle ise läbi mängida. TEN on korraldanud või aidanud läbi viia nii Riigikogu, kohaliku omavalitsuse kui valitsuse moodustamise simulatsioone. TENi grupijuhide oskused on hinnatud ning nende teenuseid kasutavad teisedki ühendused ja üritused. Viimane suur demokraatiakooli simulatsioon oli Parle Noorte Riigikogu.

Euroopa Noorteparlament (European Youth Parliament, EYP) on katusorganisatsioon, mis viib aastas läbi kolm üleeuroopalist 250 osalejaga istungjärku. TEN kui EYP ametlik esindaja Eestis korraldab igal aastal üleriigilise Eesti sessiooni, kus arutatakse välisdelegatsioonide osavõtul inglise keeles Euroopa ja maailma tasandi teemasid. Silmapaistvaimad noored saadab TEN rahvusvahelistele, regionaalsetele või teiste riikide rahvuslikele sessioonidele. Viimane, 7. Eesti Sessioon toimus oktoobris ning viimati käisid eestlased rahvusvahelisel sessioonil Poolas Bialystokis.

TENi tegevusel on läbi aastate olnud palju toetajaid, näiteks Avatud Eesti Fond, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Euroopa Liidu infosekretariaat, Hasartmängumaksunõukogu, Euroopa Parlament, Euroopa Noored ja Hansapank. Headeks koostööpartnereiks on arvukad koolid ja noortekeskused, Eesti Noorteühenduste Liit ja selle liikmed, riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid, TANinfo, erakondade noortekogud jne.

Tegusad Eesti Noored on tegutsenud juba viis aastat ja selle aja jooksul on meie üritustel osalenud umbes 2000 noort. TENiga liitumiseks on parim võimalus tulla mõnele üritusele, mille kohta laekub info TENi listi ja koduleheküljele.

TEN on avatud uutele huvilistele ja koostööpakkumistele. Võtke meiega julgelt ühendust – info@ten.ee .”

Tensionäride õhtu jääb ära

July 27th, 2007

Kuigi lootsin, et ajastusest hoolimata leiavad osa tensionäridest võimaluse kokku saada, on need lootused nüüd luhta läinud. Puhkuste kõrghooaeg, nädalavahetuseks maale sõidud ja folk on teinud oma töö ning seetõttu ei jää muud üle kui lükata see õilis üritus edasi aega, mil rohkem inimesi saaksid osaleda.

Täpsema aja annan teada hiljem, ent mina saaks taas ürituseks kohta pakkuda septembri alguses, vahemikus 9. - 15. september.