Sessiooni meediakajastus
Allikas: TENi teadmistepank
Sisukord |
Sessiooni meediakajastuse vajadus
Meedia abil on TEN kuuldav ja nähtav. See on teine oluline kanal, mille kaudu TEN saab kujundada oma mainet – lisaks TENi inimestele levib info ka meedia vahendusel ning selle põhjal kujunevad TENi suhtes arvamused ja hoiakud neil inimestel, kes meiega otseselt kokku ei puutu. Meediaallikad on kiire ja tõhus vahend jõudmaks laiema sihtgrupini - lapsevanemad, õpetajad, potentsiaalsed toetajad ja sponsorid, eri valdkondade asjatundjad, samuti noored inimesed, kes veel meie üritustel käinud ei ole jpt - meediasuhteid tuleb hoolikalt korraldada, et olla usaldusväärne ja hinnatud organisatsioon mitte ainult oma liikmete, vaid ka ühiskonna jaoks laiemalt.
Sessiooni meediakajastuse korraldamine
Meedikajastus on kahtlemata midagi, mida senistel TENi sessioonidel on alati puudu jäänud. Seda enam tuleb antud valdkonda juba pikalt ette hoolikalt planeerida, et ka töö vilju kannaks. Skeem „saadan-üks-päev-enne-sessi-pressiteate-kohalikku-lehte“ EI TÖÖTA!
Suureks abiks meedia tähelepanu köitmisel on atraktiivne ürituse juhtmõte/loosung/moto - see on kui võti ürituse sisu avamiseks ja annab ajakirjanikule ka rohkem filosoofilist mänguruumi loo kirjutamisel. Näiteks 10. regionaalsessiooni jätkukonverentsi puhul äratas huvi just intrigeeriv teema – „Noorte mõjuvõim – kasutu relv?”.
TENil on olemas infojuht, kellega koostöös meediakajastus planeerida ja otsida tuleks. Niisiis toimub asi meeskonnatööna: korraldajatepoolne meedia eest vastutav inimene koos TENi infojuhiga.
Meediaplaani peale tuleb mõtlema hakata vähemalt 2 kuud enne sessiooni.
- Esmalt kontakteeru TENi infojuhiga, et oma soovidest ja olemasolust teada anda;
- töötage koos välja meediaplaan ning määrake vastutajad;
- otsige kontakte ja tutvusi
- saatke enne sessiooni välja pressiteade nädal ja paar päeva enne sessiooni;
- näidake üles oma initsiatiivi, helistades toimetustesse ja kutsudes neid näiteks avatseremooniale või komiteetöö päeva jälgima;
- püüdke kokku leppida vähemalt üks korralik artikkel, mis kajastaks
- sessiooni eellugu - Miks on just see sessioon eriline? Kellele on üritus suunatud? Miks TEN korraldab sessioone? VÕI
- sessioonil kohapeal toimuvat - reportaaž teambuilding’ust, komiteetööst, paneelsessioonilt, üldassambleelt vm VÕI
- kokkuvõtvalt kõike toimunut - Mida kasulik sessioon noortele ja kohalikule elule andis? Mis saab resolutsioonidest? Miks TEN korraldab sessioone?
- olge valmis intervjuudeks – hea pressiteade äratab paljude meediakanalite huvi. Alati ei taha nad ise loo tegemiseks kohale tulla ja paluvad hoopis nt telefoniintervjuud. Tavaliselt annab intervjuu sessiooni president, ent olenevalt olukorrast võib seda teha ka peakorraldaja või mõni TENi juhatuse liige, kes on nii sessiooni kui TENis toimuvaga üldisemalt hästi kursis.
- saatke pressiteade sessiooni lõppemise ning tulemuste kohta kohe pärast sessiooni lõputseremooniat.
Pea meeles!
- Aita ajakirjanikku! – meile võib kõik sessioonil toimuv loomulik olla, nende jaoks on see aga täiesti tume maa!
- Üks meediajuht korraga! – mida rohkemate eri inimestega peab ajakirjanik asju ajama, seda keerulisem on tal teha oma tööd hästi. Meediajuhil olgu kõik vajaliku kontaktid ja info, et jõuda õigel ajal õigete inimesteni.
Juhised sessiooni pressiteate koostamiseks
Selleks, et pressiteade saavutaks oma eesmärgi – viia vajalik sõnum vajalike inimesteni – tuleb kõigepealt selgeks teha:
1. Millist sõnumit tahetakse edastada?
2. Kelleni tahetakse jõuda?
3. Millist käitumist eeldatakse sihtgrupilt, kui ta on sõnumi kätte saanud?
Kui need küsimused on vastuse saanud, võib asuda koostama pressiteadet.
Pealkiri olgu võimalikult selge, sisukas ja lööv – vältida tuleks passiivseid konstruktsioone a’la „Viljandis toimub TENi sessioon”, „TEN korraldab jälle sessiooni”. Tuleks leida, mis on sessiooni juures kõige olulisem või kõige huvipakkuvam ning viia see lugejani võimalikult aktiivses ja haaravas vormis. Näiteks TENi seni edukaima meediakajastuse saavutasime 2004. aastal toimunud 5. Nationali pressiteatega, mis kandis pealkirja „Noored kutsuvad tunnistama homoabielusid”. Vt ka lisas toodud näiteid senistest TENi pressiteadetest.
Sisu olgu otstarbekas – silmas pidada tagurpidi kolmnurga reeglit, kus kõige tähtsam info on esitatud pressiteate esimeses lõigus ning kõige üldisem ja ebaolulisem viimases lõigus. Tuleb mõelda, mis on lugejale oluline – vältida korralduslikke detaile, liigset enesepromo jm mittevajalikku. Olenevalt pressiteate eesmärgist (ürituse eeltutvustus, järelkokkuvõte, lihtsalt mingi jooksev avaldus vm) antakse tavaliselt esimeses lõigus lühikesed vastused küsimustele „Mis? Kes? Kus? Millal?” Teine lõik on pigem selgitav ja vastab küsimusele „Miks?”. Viimases lõigus antakse lühike ülevaade ürituse või organisatsiooni taustast.
Tsitaat olgu mahlakas – üritusega lähedalt seotud inimese hea ütlus lisab pressiteatele elulisust ja inimlikkust, aitab lugejal end ütlejaga samastada. Enamasti lisatakse tsitaat pressiteate teises ja pikemas lõigus, mis selgitab ürituse ideed ning vajalikkust.
Lisainfo – kõige lihtsam on märkida „Täiendav info ja registreerumine ürituse kodulehelt www.ten.ee/sessioon)”.
Kontaktinfo – märkida meediajuhi nimi, funktsioon üritusel ja kontaktandmed (telefon, e-mail)
Pea meeles!
- pressiteade olgu ajakohane – sõnumist ei ole kellelegi kasu, kui ta annab infot mingi ürituse kohta, mis toimus mitu nädalat tagasi
- pressiteade ei ole kirjand ega essee – kasuta ametlikku ning korrektset keelt, ole konkreetne ja kasuta vaid kontrollitud fakte.
Kanalid meediakajastuseks
Mida rohkem, seda uhkem, kuid kõik läbiplaneeritult!
- Koolilehed
- Kohalikud lehed
- Üle-Eestilised päevalehed
- Televisioon
- Noortelistid, -portaalid